E-ITSPEA Lood

SWOT-analüüs Eesti infoühiskonna arengukava 2030 kohta Tugevused Arengukava sisaldab selgeid eesmärke ja tegevuskava., mis aitavad tegevust suunata ja motiveerivad erinevaid osapooli. Rõhk on digitaalse infrastruktuuri arendamisel, tagades laiema juurdepääsu ja parema ühenduvuse kõigile kodanikele. Eesti on aktiivselt kaasatud rahvusvahelistesse organisatsioonidesse ja projektidesse ning omab tugevaid suhteid teiste riikidega. Nõrkused Eesti sõltub märkimisväärselt välismaistest tehnoloogiaettevõtetest ja nende pakutavatest lahendustest. Puuduvad selged vahendid ja rahastamiskavad, mis võiksid takistada plaani elluviimist. Osadel elanikel võib olla piiratud digioskused või ligipääs digiteenustele, mis võib suurendada digitaalse lõhe tekkimist. Võimalused Digiteenuste laialdasem kasutuselevõtt võib suurendada riigi efektiivsust ja kodanike rahulolu avalike teenustega. Teadmiste ja oskuste jagamine eesmärgiga suurendada ühiskonna digitaalset pädevust ja innovatsioonivõimet. Tugeva digita

 1) Delfi Delfi on silmapaistev näide uue meedia oskuslikust kasutamisest, kohanedes kiirete muutustega meedia maastikul. Üks Eesti juhtivaid uudisteportaale, Delfi, on suurepäraselt ühendanud traditsioonilise ajakirjanduse uue meedia dünaamilise keskkonnaga. Nende veebilehel leiduvad mitte ainult uudised, vaid ka interaktiivsed elemendid, videod ja fotogaleriid, kõik kättesaadavad vaid mõne klõpsuga.  Aktiivselt sotsiaalmeedias osalev Delfi jagab uudiseid kiiresti mitmel platvormil, et jõuda laiema publikuni. Lisaks on Delfi laiendanud oma veebipõhist kohalolekut, pakkudes sisukaid podcaste ja innovaatilist mobiilirakendust Delfi Tasku. Delfi on veenvalt tõestanud, et traditsiooniline meediakanal suudab edukalt kohaneda digitaalajastuga, pakkudes oma kasutajatele mitmekülgset kogemust.  [1] 2) Lääne elu  Lääne Elu on loonud ka veebilehe ja sotsiaalmeedia kontod, võib nende online-kohalolek olla lahjem võrreldes nende trükiversiooniga.  Nende veebileht võib olla lihtsam ja vähem intera

1) E-mail Aastal 1971 leiutas ja arendas Ray Tomlinson e-posti, nagu me seda praegu tunneme, luues ARPANETi võrgustatud meilisüsteemi. Organisatsioonisisese masinatevahelise peaaegu hetkelise suhtluse kontseptsioon osutus nii kasulikuks ja praktiliseks, et see kontseptsioon hakkas peagi levima. Kuid kui saadate sõnumi ühest arvutist teise võrgu sees, kuidas saaks näidata, kuhu sõnum pidi minema? Ray Tomlinsonil oli vastus: "@" sümbol, mis oli ilmselt tema kõige püsivam panus internetti. Sõnumi sihtkoha näitamine muutus sama lihtsaks kui selle adresseerimine: “kasutajanimi@arvutinimi”, mis on sisuliselt see, kuidas meili on sellest ajast peale adresseeritud. [1] [2] 2)Gopher Gopher on kliendi/serveri kataloogisüsteem, mis käivitati 1991. aastal. See võimaldas inimestel kiiresti Internetis ressursse sirvida. Kui kasutasite Gopheri klienti, näete hierarhilist linkide menüüd, mis viivad dokumentide, telneti-põhiste rakenduste, FTP-saitide või muude Gopheri serveriteni. Gopher oli

1) Intel 8086 mikroprotsessorikiip Personaalarvutite tulevik muutus igaveseks Inteli toega IBM PC turuletoomisega. Inteli protsessor 8086 toimis revolutsioonilise platvormi keskprotsessorina, pannes aluse Intelile personaalarvutite arengu kaardistamiseks järgnevateks aastakümneteks.  Intel tutvustas mikroprotsessorit 8086 1978. aastal. 8086 muutis mängu mitmel põhjusel: selle disain võimaldas palju paindlikumaid ja nõudlikumaid rakendusi kui tema eelkäijad, selle arhitektuur toimis mallina, millele tulevased kiibid sellest hetkest alates ehitati ja see oli Inteli esimene protsessor, mis sisaldas mikrokoodi. [2] 2) Google glass Google püüdis Glassi hüpet ja potentsiaali ära kasutada. Selle asemel, et reklaamida toodet kui prototüüptehnoloogiat tulevikust, nagu algselt ette nähtud, andsid hüppeid tekitav turunduskampaania ja Glassi kõrge kleebise hind sellele esmaklassilise toote võlu. Põhjused, miks Google Glassil edu ei õnnestunud, on järgmised: Google Glassi turustati kui kõrge hinnag