E-ITSPEA 3: Kahe traditsioonilise meedia kanali või väljaande analüüs

 1) Delfi

Delfi on silmapaistev näide uue meedia oskuslikust kasutamisest, kohanedes kiirete muutustega meedia maastikul.

Üks Eesti juhtivaid uudisteportaale, Delfi, on suurepäraselt ühendanud traditsioonilise ajakirjanduse uue meedia dünaamilise keskkonnaga. Nende veebilehel leiduvad mitte ainult uudised, vaid ka interaktiivsed elemendid, videod ja fotogaleriid, kõik kättesaadavad vaid mõne klõpsuga. 

Aktiivselt sotsiaalmeedias osalev Delfi jagab uudiseid kiiresti mitmel platvormil, et jõuda laiema publikuni. Lisaks on Delfi laiendanud oma veebipõhist kohalolekut, pakkudes sisukaid podcaste ja innovaatilist mobiilirakendust Delfi Tasku. Delfi on veenvalt tõestanud, et traditsiooniline meediakanal suudab edukalt kohaneda digitaalajastuga, pakkudes oma kasutajatele mitmekülgset kogemust. [1]









2) Lääne elu

 Lääne Elu on loonud ka veebilehe ja sotsiaalmeedia kontod, võib nende online-kohalolek olla lahjem võrreldes nende trükiversiooniga. 

Nende veebileht võib olla lihtsam ja vähem interaktiivne, pakkudes peamiselt lühikokkuvõtteid trükiväljaannetes ilmunud artiklitest või piiratud hulga sisuga. Samuti võib nende sotsiaalmeedia aktiivsus olla vähem väljendusrikas või piirduda peamiselt linkide jagamisega trükiväljaannetele, ilma suurema kaasatuse või unikaalse sisuta.

Sellised rinevused võivad tuleneda piiratud ressurssidest või ajakirjanike digitaalse pädevuse puudumisest, mis võib piirata nende võimet täielikult ära kasutada uue meedia potentsiaali. Seetõttu võib "Lääne Elu" näidata traditsioonilise meedia kanalina märksa tagasihoidlikumat esitlust võrreldes nende uute meediakanalitega. [2]






Kasutatud allikad:

1. https://online.le.ee/

2. https://delfimeedia.ee/

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

E-ITSPEA 2: Kaks erinevat nähtust Interneti varasemast ajaloost

Kujutis
1) E-mail Aastal 1971 leiutas ja arendas Ray Tomlinson e-posti, nagu me seda praegu tunneme, luues ARPANETi võrgustatud meilisüsteemi. Organisatsioonisisese masinatevahelise peaaegu hetkelise suhtluse kontseptsioon osutus nii kasulikuks ja praktiliseks, et see kontseptsioon hakkas peagi levima. Kuid kui saadate sõnumi ühest arvutist teise võrgu sees, kuidas saaks näidata, kuhu sõnum pidi minema? Ray Tomlinsonil oli vastus: "@" sümbol, mis oli ilmselt tema kõige püsivam panus internetti. Sõnumi sihtkoha näitamine muutus sama lihtsaks kui selle adresseerimine: “kasutajanimi@arvutinimi”, mis on sisuliselt see, kuidas meili on sellest ajast peale adresseeritud. [1] [2] 2)Gopher Gopher on kliendi/serveri kataloogisüsteem, mis käivitati 1991. aastal. See võimaldas inimestel kiiresti Internetis ressursse sirvida. Kui kasutasite Gopheri klienti, näete hierarhilist linkide menüüd, mis viivad dokumentide, telneti-põhiste rakenduste, FTP-saitide või muude Gopheri serveriteni. Gopher oli
Lisateave

E-ITSPEA 1: Noppeid IT ajaloost

Kujutis
1) Intel 8086 mikroprotsessorikiip Personaalarvutite tulevik muutus igaveseks Inteli toega IBM PC turuletoomisega. Inteli protsessor 8086 toimis revolutsioonilise platvormi keskprotsessorina, pannes aluse Intelile personaalarvutite arengu kaardistamiseks järgnevateks aastakümneteks.  Intel tutvustas mikroprotsessorit 8086 1978. aastal. 8086 muutis mängu mitmel põhjusel: selle disain võimaldas palju paindlikumaid ja nõudlikumaid rakendusi kui tema eelkäijad, selle arhitektuur toimis mallina, millele tulevased kiibid sellest hetkest alates ehitati ja see oli Inteli esimene protsessor, mis sisaldas mikrokoodi. [2] 2) Google glass Google püüdis Glassi hüpet ja potentsiaali ära kasutada. Selle asemel, et reklaamida toodet kui prototüüptehnoloogiat tulevikust, nagu algselt ette nähtud, andsid hüppeid tekitav turunduskampaania ja Glassi kõrge kleebise hind sellele esmaklassilise toote võlu. Põhjused, miks Google Glassil edu ei õnnestunud, on järgmised: Google Glassi turustati kui kõrge hinnag
Lisateave

E-ITSPEA 6: WIPO intellektuaalomandimudeli komponendid

Paremini toimiv WIPO intellektuaalomandimudeli komponent Autoriõigus Üks kõige paremini toimivaid komponente intellektuaalomandi valdkonnas on autoriõigus, eriti digitaalajastul. Autoriõigus kaitseb loojate loomingut, olgu selleks siis raamatud, muusika, filmid või tarkvara, andes neile õiguse kontrollida, kuidas nende teoseid kasutatakse, paljundatakse ja levitatakse. See tagab, et loojad saavad õiglase tasu oma töö eest ning julgustab loovust ja innovatsiooni.  Autoriõiguslikud regulatsioonid on olulised digitaalsete loomingu vormide kaitseks ning tagavad, et internetiavarustes levitatakse sisu seaduslikult ja õiglaselt. Siiski vajab autoriõiguse süsteem pidevat kaasajastamist, et kohaneda kiiresti muutuva tehnoloogilise keskkonnaga ja tagada nii loojate kui ka tarbijate õiglane kohtlemine ning teoste laiem kättesaadavus ja kasutatavus. Muutmist vajav WIPO intellektuaalomandimudeli komponent Patent Patendi saamise protsess võib olla pikk ja aeganõudev, mis võib jätta võimaluse teiste
Lisateave