ITSPEA 4: Eesti infoühiskonna arengukava 2030 SWOT-analüüs

SWOT-analüüs Eesti infoühiskonna arengukava 2030 kohta



Tugevused

Arengukava sisaldab selgeid eesmärke ja tegevuskava., mis aitavad tegevust suunata ja motiveerivad erinevaid osapooli.

Rõhk on digitaalse infrastruktuuri arendamisel, tagades laiema juurdepääsu ja parema ühenduvuse kõigile kodanikele.

Eesti on aktiivselt kaasatud rahvusvahelistesse organisatsioonidesse ja projektidesse ning omab tugevaid suhteid teiste riikidega.


Nõrkused

Eesti sõltub märkimisväärselt välismaistest tehnoloogiaettevõtetest ja nende pakutavatest lahendustest.

Puuduvad selged vahendid ja rahastamiskavad, mis võiksid takistada plaani elluviimist.

Osadel elanikel võib olla piiratud digioskused või ligipääs digiteenustele, mis võib suurendada digitaalse lõhe tekkimist.


Võimalused

Digiteenuste laialdasem kasutuselevõtt võib suurendada riigi efektiivsust ja kodanike rahulolu avalike teenustega.

Teadmiste ja oskuste jagamine eesmärgiga suurendada ühiskonna digitaalset pädevust ja innovatsioonivõimet.

Tugeva digitaalse aluse loomine võib suurendada Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet ja meelitada investeeringuid ning talenti.


Ohud

Kiire tehnoloogiline areng võib kaasa tuua küberturvalisuse probleeme ja andmete kuritarvitamist, mis võib kahjustada usaldust digiteenuste vastu.

Tehnoloogilised muutused võivad kaasa tuua töökohtade kadumise teatud sektorites ja nõuda tööjõu ümberõpet ning ümberkoolitust.

IT-valdkonnas on tööjõupuudus ning uute spetsialistide tekkimine ei suuda kiirele nõudluse kasvule tempos järgi jõuda.

Viited:

1) https://www.mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/digiuhiskonna-arengukava-2030

2) https://www.mkm.ee/sites/default/files/2022-03/aleksey-smagin-wOqZRD4Mu9w-unsplash.jpg

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

E-ITSPEA 2: Kaks erinevat nähtust Interneti varasemast ajaloost

Kujutis
1) E-mail Aastal 1971 leiutas ja arendas Ray Tomlinson e-posti, nagu me seda praegu tunneme, luues ARPANETi võrgustatud meilisüsteemi. Organisatsioonisisese masinatevahelise peaaegu hetkelise suhtluse kontseptsioon osutus nii kasulikuks ja praktiliseks, et see kontseptsioon hakkas peagi levima. Kuid kui saadate sõnumi ühest arvutist teise võrgu sees, kuidas saaks näidata, kuhu sõnum pidi minema? Ray Tomlinsonil oli vastus: "@" sümbol, mis oli ilmselt tema kõige püsivam panus internetti. Sõnumi sihtkoha näitamine muutus sama lihtsaks kui selle adresseerimine: “kasutajanimi@arvutinimi”, mis on sisuliselt see, kuidas meili on sellest ajast peale adresseeritud. [1] [2] 2)Gopher Gopher on kliendi/serveri kataloogisüsteem, mis käivitati 1991. aastal. See võimaldas inimestel kiiresti Internetis ressursse sirvida. Kui kasutasite Gopheri klienti, näete hierarhilist linkide menüüd, mis viivad dokumentide, telneti-põhiste rakenduste, FTP-saitide või muude Gopheri serveriteni. Gopher oli
Lisateave

E-ITSPEA 1: Noppeid IT ajaloost

Kujutis
1) Intel 8086 mikroprotsessorikiip Personaalarvutite tulevik muutus igaveseks Inteli toega IBM PC turuletoomisega. Inteli protsessor 8086 toimis revolutsioonilise platvormi keskprotsessorina, pannes aluse Intelile personaalarvutite arengu kaardistamiseks järgnevateks aastakümneteks.  Intel tutvustas mikroprotsessorit 8086 1978. aastal. 8086 muutis mängu mitmel põhjusel: selle disain võimaldas palju paindlikumaid ja nõudlikumaid rakendusi kui tema eelkäijad, selle arhitektuur toimis mallina, millele tulevased kiibid sellest hetkest alates ehitati ja see oli Inteli esimene protsessor, mis sisaldas mikrokoodi. [2] 2) Google glass Google püüdis Glassi hüpet ja potentsiaali ära kasutada. Selle asemel, et reklaamida toodet kui prototüüptehnoloogiat tulevikust, nagu algselt ette nähtud, andsid hüppeid tekitav turunduskampaania ja Glassi kõrge kleebise hind sellele esmaklassilise toote võlu. Põhjused, miks Google Glassil edu ei õnnestunud, on järgmised: Google Glassi turustati kui kõrge hinnag
Lisateave

E-ITSPEA 6: WIPO intellektuaalomandimudeli komponendid

Paremini toimiv WIPO intellektuaalomandimudeli komponent Autoriõigus Üks kõige paremini toimivaid komponente intellektuaalomandi valdkonnas on autoriõigus, eriti digitaalajastul. Autoriõigus kaitseb loojate loomingut, olgu selleks siis raamatud, muusika, filmid või tarkvara, andes neile õiguse kontrollida, kuidas nende teoseid kasutatakse, paljundatakse ja levitatakse. See tagab, et loojad saavad õiglase tasu oma töö eest ning julgustab loovust ja innovatsiooni.  Autoriõiguslikud regulatsioonid on olulised digitaalsete loomingu vormide kaitseks ning tagavad, et internetiavarustes levitatakse sisu seaduslikult ja õiglaselt. Siiski vajab autoriõiguse süsteem pidevat kaasajastamist, et kohaneda kiiresti muutuva tehnoloogilise keskkonnaga ja tagada nii loojate kui ka tarbijate õiglane kohtlemine ning teoste laiem kättesaadavus ja kasutatavus. Muutmist vajav WIPO intellektuaalomandimudeli komponent Patent Patendi saamise protsess võib olla pikk ja aeganõudev, mis võib jätta võimaluse teiste
Lisateave