E-ITSPEA 12: Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

[1]

Positiivne näide: Spotify'i veebileht

Selgus: Spotify veebileht pakub selget ja lihtsat kasutajaliidest, kus peamine eesmärk on kasutajatele muusika leidmine ja kuulamine. Menüüd ja navigatsioon on hästi struktureeritud, võimaldades kasutajatel kiiresti leida soovitud muusikat või funktsioone.

Efektiivsus: Veebilehel on võimalik kiiresti leida muusikat erinevate kriteeriumide järgi (artistid, žanrid, playlistid jne.) ning kasutajad saavad mugavalt luua ja jagada enda loodud esitusloendeid.

Atraktiivsus ja disain: Spotify veebileht on visuaalselt atraktiivne ning kasutab selget ja kaasaegset disaini, mis muudab selle meeldivaks ja kutsuvaks kasutada.


Negatiivne näide: Mõne valitsusasutuse veebileht

Selgus ja lihtsus: Mõned valitsusasutuste veebilehed võivad olla liiga keerulised ja ebaülevaatlikud. Informatsioon võib olla hajutatud erinevatele lehtedele või halvasti struktureeritud, mistõttu võib kasutajatel olla raske leida vajalikku teavet või teenust.

Efektiivsus: Mõnedel juhtudel võivad valitsusasutuste veebilehed olla aeglaselt laadivad või kasutada vananenud tehnoloogiat, mis mõjutab kasutajakogemust negatiivselt ja muudab lehe kasutamise ebaefektiivseks.

Atraktiivsus ja disain: Mõned valitsusasutuste veebilehed võivad olla visuaalselt ebaatraktiivsed ja kasutada vanamoelist või ebamugavat disaini, mis ei kutsu kasutajaid lehte külastama ega seal navigeerima.


Allikad:

1. https://www.orticaweb.it/wp-content/uploads/2020/02/Animals-and-spotify.png

2. https://medium.com/design-in-progress/usability-and-accessibility-spotify-3bdcda1f4945

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

E-ITSPEA 2: Kaks erinevat nähtust Interneti varasemast ajaloost

Kujutis
1) E-mail Aastal 1971 leiutas ja arendas Ray Tomlinson e-posti, nagu me seda praegu tunneme, luues ARPANETi võrgustatud meilisüsteemi. Organisatsioonisisese masinatevahelise peaaegu hetkelise suhtluse kontseptsioon osutus nii kasulikuks ja praktiliseks, et see kontseptsioon hakkas peagi levima. Kuid kui saadate sõnumi ühest arvutist teise võrgu sees, kuidas saaks näidata, kuhu sõnum pidi minema? Ray Tomlinsonil oli vastus: "@" sümbol, mis oli ilmselt tema kõige püsivam panus internetti. Sõnumi sihtkoha näitamine muutus sama lihtsaks kui selle adresseerimine: “kasutajanimi@arvutinimi”, mis on sisuliselt see, kuidas meili on sellest ajast peale adresseeritud. [1] [2] 2)Gopher Gopher on kliendi/serveri kataloogisüsteem, mis käivitati 1991. aastal. See võimaldas inimestel kiiresti Internetis ressursse sirvida. Kui kasutasite Gopheri klienti, näete hierarhilist linkide menüüd, mis viivad dokumentide, telneti-põhiste rakenduste, FTP-saitide või muude Gopheri serveriteni. Gopher oli
Lisateave

E-ITSPEA 1: Noppeid IT ajaloost

Kujutis
1) Intel 8086 mikroprotsessorikiip Personaalarvutite tulevik muutus igaveseks Inteli toega IBM PC turuletoomisega. Inteli protsessor 8086 toimis revolutsioonilise platvormi keskprotsessorina, pannes aluse Intelile personaalarvutite arengu kaardistamiseks järgnevateks aastakümneteks.  Intel tutvustas mikroprotsessorit 8086 1978. aastal. 8086 muutis mängu mitmel põhjusel: selle disain võimaldas palju paindlikumaid ja nõudlikumaid rakendusi kui tema eelkäijad, selle arhitektuur toimis mallina, millele tulevased kiibid sellest hetkest alates ehitati ja see oli Inteli esimene protsessor, mis sisaldas mikrokoodi. [2] 2) Google glass Google püüdis Glassi hüpet ja potentsiaali ära kasutada. Selle asemel, et reklaamida toodet kui prototüüptehnoloogiat tulevikust, nagu algselt ette nähtud, andsid hüppeid tekitav turunduskampaania ja Glassi kõrge kleebise hind sellele esmaklassilise toote võlu. Põhjused, miks Google Glassil edu ei õnnestunud, on järgmised: Google Glassi turustati kui kõrge hinnag
Lisateave

E-ITSPEA 6: WIPO intellektuaalomandimudeli komponendid

Paremini toimiv WIPO intellektuaalomandimudeli komponent Autoriõigus Üks kõige paremini toimivaid komponente intellektuaalomandi valdkonnas on autoriõigus, eriti digitaalajastul. Autoriõigus kaitseb loojate loomingut, olgu selleks siis raamatud, muusika, filmid või tarkvara, andes neile õiguse kontrollida, kuidas nende teoseid kasutatakse, paljundatakse ja levitatakse. See tagab, et loojad saavad õiglase tasu oma töö eest ning julgustab loovust ja innovatsiooni.  Autoriõiguslikud regulatsioonid on olulised digitaalsete loomingu vormide kaitseks ning tagavad, et internetiavarustes levitatakse sisu seaduslikult ja õiglaselt. Siiski vajab autoriõiguse süsteem pidevat kaasajastamist, et kohaneda kiiresti muutuva tehnoloogilise keskkonnaga ja tagada nii loojate kui ka tarbijate õiglane kohtlemine ning teoste laiem kättesaadavus ja kasutatavus. Muutmist vajav WIPO intellektuaalomandimudeli komponent Patent Patendi saamise protsess võib olla pikk ja aeganõudev, mis võib jätta võimaluse teiste
Lisateave